1. Riiklikud IT-portaalid kohtute või muude asutustega suhtlemiseks
Käesolev teave hõlmab tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevaid riiklikke IT-portaale, mille on välja töötanud valitsus või mis on välja töötatud valitsuse nimel, et võimaldada füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning vastavatel pädevatel asutustel elektroonilise teabevahetuse süsteemi kaudu kohtumenetlustes osaleda.
| Organisatsioon | IT-portaali nimetus | Kas isikud, kes ei ole Madalmaade kodanikud ega Madalmaade residendid, saavad portaali kasutada? | Milleks on portaal ette nähtud? Kas portaali kasutamisele kehtivad erinõuded? | Kuidas kasutajaid tuvastatakse? |
| Madalmaade kuninglik tsiviilõiguse notarite ühendus (Koninklijke Notariële Beroepsorganisatie) | Notarisnet | Jah ja ei: üldteave on kättesaadav inglise keeles. Üksikasjalikum teave on kättesaadav konkreetsete rakenduste kohta (ettevõtte digitaalne registreerimine ja digitaalne kliendituvastus). |
Notaris.nl on põhjalik tarbijaportaal, milles antakse teavet Madalmaades osutatavate notariteenuste kohta eri õigusvaldkondade kaupa. See on mõeldud üldteabe jagamiseks lisaks 850 notaribüroo konkreetsete veebisaitide kaudu pakutavale teabele. Portaal sisaldab ka sellist funktsiooni nagu aadressiraamat, mis hõlmab kõikide ettevõtete üksikasju ja erinevaid ühenduse võtmise võimalusi. Veebisaiti laiendatakse peagi, et lisada jaotis „Minu teenuskeskkond“, kus tarbijad saavad kasutada notariteenuseid ja tutvuda dokumentidega suletud keskkonnas. Kui dokumendid tuleb digitaalselt allkirjastada, on nõutav kvalifitseeritud e-allkiri. |
Kui tarbijateenuste puhul on vaja tuvastada isik, tuleb selleks kasutada kehtivat füüsilist isikutunnistust, elektroonilist ID-kaarti ja/või täiendavat digitaalset kontrollietappi, mis hõlmab füüsilise isikutunnistuse NFC-kiibi lugemist. |
| Madalmaade kohtusüsteem (Rechtspraak) | Mijn Rechtspraak (Minu kohtusüsteem) | Jah, kui nad saavad kasutada mõnda Euroopas tunnustatud autentimisvõimalust. |
Portaal hõlmab järgmisi valdkondi (lisateave on esitatud jaotises Mijn Rechtspraak). Kodanikud
Organisatsioonid
Spetsialistid (advokaat/jurist)
|
Kodanikud
Organisatsioonid
Spetsialistid (advokaat/jurist)
|
| Madalmaade kohtusüsteem (Rechtspraak) | Mijn CBM (Minu eestkoste, haldus ja hooldus) | Ei, välisosalejatel sisuliselt puudub süsteemi DigiD kasutamisvõimalus ja nad ei saa veebiportaali sisse logida. |
Aruannete ja taotluste koostamine ja esitamine, sealhulgas:
Kutselisel eestkostjal, halduril või hooldajal puudub juurdepääs portaalile Mijn CBM. |
|
| Riiginõukogu (Raad van State) | Loket Raad van State (riiginõukogu teeninduspunkt) |
Kodanikud saavad haldus- või kohtuorgani otsuseid digitaalselt kohtus vaidlustada. Teeninduspunktis kättesaadavad vormid on mõeldud üksnes kodanikele. Advokaadid, äriühingud, organisatsioonid ja haldusorganid saavad digitaalselt esitada edasikaebusi ja kohtuasjadega seotud dokumente, kasutades funktsiooni Veilig Mailen (Turvaline e-post). |
|
|
| Riiginõukogu (Raad van State) | Mijn Zaak (Minu kohtuasi) | Portaalile Mijn Zaak omavad juurdepääsu üksnes advokaadid, kes kasutavad autentimisvahendit Advocatenpas. |
Praegu kasutatavad advokaadid portaali Mijn Zaak üksnes seoses varjupaiga- ja kinnipidamisasjadega. Haldusmenetluse seadustiku (Algemene wet bestuursrecht) paragrahvi 8:29 kohaselt ei tohi portaali Mijn Zaak kasutada konfidentsiaalsete dokumentide esitamiseks. Konfidentsiaalsete dokumentide esitamise kohta saate teavet kodukorrast (procesreglement). |
|
| Madalmaade kõrgeim kohus (Hoge Raad) | Mijn Zaak Hoge Raad (Minu kõrgeimas kohtus menetletav kohtuasi) | Ei, välisosalejatel sisuliselt puudub süsteemide DigiD, eHerkenning, Advocatenpas (advokaatide autentimisvahend) ja Gemachtigdenpas (advokaatide töötajate autentimisvahend) kasutamisvõimalus ning nad ei saa veebiportaali sisse logida. |
Portaal hõlmab järgmisi valdkondi (lisateave on esitatud jaotises Mijn Rechtspraak). Kriminaalasjad
Maksu- ja haldusasjad
|
|
| Trahvide kohtuliku sissenõudmise keskamet (Centraal Justitieel Incassobureau) |
Digitaal Loket CJIB (Trahvide kohtuliku sissenõudmise keskameti digitaalne teeninduspunkt) Digitaal Loket Verkeer (OM) (Digitaalne liiklusteenuste punkt (prokuratuur)) |
Jah, kui nad saavad kasutada mõnda Euroopas tunnustatud autentimisvõimalust. |
|
|
| Trahvide kohtuliku sissenõudmise keskamet (Centraal Justitieel Incassobureau) | CJIB Businessportaal (Trahvide kohtuliku sissenõudmise keskameti ettevõtjate portaal) | Ei, välisosalejatel sisuliselt puudub süsteemi eHerkenning kasutamisvõimalus ja nad ei saa veebiportaali sisse logida. |
Võlanõustaja või -haldur
Suure sõidukipargiga ettevõte
Õigusnõustaja
Avaliku sektori organisatsioonid
|
|
2. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades
Selles jaotises antakse teavet riigisisese õiguse ja menetluste kohta, mis puudutavad tsiviil- ja kaubandusasjades toimuvatel kohtuistungitel videokonverentsi teel osalemist.
a. Teave riigisisese õiguse ja menetluste (sealhulgas kohaldatavate menetlusõiguste ja kaitsemeetmete) kohta, millega reguleeritakse videokonverentsi või muu kommunikatsioonitehnoloogia teel toimuvaid kohtuistungeid
Tsiviil- ja kaubandusõiguses ei ole seni kehtestatud konkreetseid eeskirju kohtuistungitel videokonverentside kasutamise kohta. Tsiviil- ja kaubandusõigus aga ei takista videokonverentsi võimaluste kasutamist. Kõigi asjaomaste menetluspoolte nõusolekul võib kohtuistungi korraldada täielikult veebipõhiselt. Menetlusosaline, huvitatud isik või kutseala esindaja võib samuti kohtuistungil digitaalselt osaleda. Võttes nõuetekohaselt arvesse menetluspoolte huve ja võrdset kohtlemist, otsustab kohtunik, kas vaid üks menetluspool võib osaleda digitaalselt kohtuistungil, kus muul juhul peaks ta füüsiliselt kohal olema.
2022. aasta aprillis teavitas Madalmaade õiguskaitseminister parlamendi alamkoda oma kavatsusest koostada ühtsed tsiviil- ja halduskohtu istungitel videokonverentsi kasutamist käsitlevad kohustuslikud eeskirjad. Lühidalt öeldes on nende eesmärk sätestada asjaolud, mille korral võib videokonverentse kohtuistungil kasutada, ning kohaldatavad menetluslikud ja tehnilised kaitsemeetmed. Asjaomased õigusnormid on hõlbustavat laadi, st videokonverentsi võimaluste pakkumine on esimese astme kohtu või apellatsioonikohtu ülesanne. Seejärel otsustab kohtunik, kas konkreetse kohtuasja arutamisel võib kasutada videokonverentsi; haldusasjade ja teatavat liiki tsiviilasjade puhul võib videokonverentse kasutada üksnes juhul, kui üks või mitu menetluspoolt soovivad seda kasutada.
b. Teave selle kohta, kas digimääruse artikli 5 alusel võivad videokonverentse kasutada üksnes kohtud või võivad seda teha ka muud asutused. Kui ka teised asutused võivad videokonverentside kasutamise õigusliku alusena rakendada artiklit 5, siis teave selle kohta, millised asutused need on ja milliste menetluste puhul saab videokonverentse kasutada.
Tsiviil- ja kaubandusasjades on videokonverentside kasutamine veebipõhiste (või osaliselt veebipõhiste) kohtuistungite korraldamiseks lubatud ainult kohtutel.
c. Kas riigisisese õiguse kohaselt on kohtul või pädeval asutusel lubatud korraldada selline kohtuistung omal algatusel?
Tsiviil- ja kaubandusõiguses ei ole veel kehtestatud konkreetseid norme kohtuistungitel videokonverentside kasutamise kohta. Praegu otsustab kohtunik konkreetse kohtuasja arutamisel videokonverentside kasutamise üle, kui üks või mitu menetluspoolt on avaldanud selleks soovi.
d. Kas videokonverentsitehnoloogia on Madalmaades kättesaadav ja milline on kõige levinum platvorm?
Selleks et korraldada digitaalseid kohtuistungeid ja võimaldada ühel menetluspoolel digitaalselt osaleda, on esimese astme kohtutel ja apellatsioonikohtutel juurdepääs kolmele platvormile: Microsoft Teams, Cisco Meeting Service ja Madalmaade kohtusüsteemi enda keskne videokonverentside haldussüsteem. Kinnipidamisasutuste koosoleku- või kohtusaalides toimuvatel kohtuistungitel kasutatakse alati Teamsi. Kõikidel muudel juhtudel otsustab kohtunik, millist platvormi kasutada.
Teamsi ja Cisco Meeting Service’i juhendid on kättesaadavad kohtunõukogu (Raad voor de Rechtspraak) veebisaidil. Keskse videokonverentside haldussüsteemi puhul jagab esimese astme kohus või apellatsioonikohus osalejatega kasutajateavet enne kohtuistungit.
e. Teave menetlusnõuete kohta menetluspooltele, kes soovivad avaldada arvamust videokonverentside või muu tehnoloogia kasutamise kohta kohtuistungil osalemiseks
Kohtuistungil osalejad võivad taotleda esimese astme kohtult või apellatsioonikohtult luba osaleda kohtuistungil digivahendite abil või paluda korraldada kohtuistung täielikult digitaalselt. Kohtunik otsustab, kas digitaalne osalemine või täielikult digitaalse kohtuistungi korraldamine on võimalik.
f. Kuidas tagatakse menetluspooltele ja nende esindajatele, sealhulgas puuetega inimestele, juurdepääs videokonverentsidele?
Taotluse korral saavad menetluspooled digitaalsest kohtuistungist aktiivselt osa võtta keskse videokonverentside haldussüsteemi kaudu. See tagab turvalise videosilla osalejate ja kohtusaalis füüsiliselt kohal viibivate isikute vahel. Samuti võimaldab see otsesuhtlust digitaalselt osalejate ja füüsiliste osalejate vahel.
Kui menetluspooled on teada andnud, et aktiivne digitaalne osalemine ei ole soovitav, võib kohtuistungi korraldada Teamsi kaudu, seades piirangud digitaalselt osalejatele. Sellisel juhul on Teamsi kaudu võimalik üksnes video ja heli vastuvõtmine kohtusaalist.
Vajaduse korral võib menetluspooltele ja nende seaduslikele esindajatele aegsasti enne kohtuistungit korraldada keskses videokonverentside haldussüsteemis digiruumi testi, et vältida istungi toimumise ajal programmi ja ühendusega seotud probleeme. Tagatud on ka kirjalike juhiste kättesaadavus. Kui kohtuistung algab, on kohtusaalis alati IT-töötajad, kes pakuvad IT-tuge ja tagavad, et digitaalne kohtuistung toimuks sujuvalt.
Praegu puuduvad Madalmaade kohtusüsteemil puuetega menetlusosaliste jaoks spetsiaalsed integreeritud vahendid. Käimasolevas hankemenetluses, mille eesmärk on leida uus lahendus veebipõhiste kohtuistungite tarbeks, on juurdepääsetavus lisatud nõuete kogumisse.
g. Kas riigisisese õiguse kohaselt on lubatud kohtuistungite salvestamine?
Madalmaades puuduvad konkreetsed õigusaktid videokonverentside kasutamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. See tähendab, et puuduvad ka õigusaktid veebipõhiste kohtuistungite salvestamise kohta ning sätted salvestiste talletamise ja levitamise kohta.
Video- ja/või helisalvestiste tegemine ei ole lubatud ilma kohtuniku loata. Samuti ei ole kohtuhoones lubatud teha video- ja/või helisalvestisi. See kehtib vastuvõturuumide, kohtu- ja ootesaalide puhul.
h. Kuidas on riigisisese õigusega tagatud, et kõik salvestised tehakse ja neid säilitatakse turvaliselt ning need ei ole üldsusele kättesaadavad?
Madalmaades puuduvad konkreetsed õigusaktid videokonverentside kasutamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. See tähendab, et puuduvad ka õigusaktid veebipõhiste kohtuistungite salvestamise kohta ning sätted salvestiste talletamise ja levitamise kohta.
i. Teave selle kohta, kuidas advokaadid ja kliendid saavad enne veebipõhist kohtuistungit ja selle ajal konfidentsiaalselt suhelda
Üks tingimus, mida kohaldatakse videokonverentside kasutamise suhtes veebipõhistel kohtuistungitel, on selle tagamine, et advokaat ja klient saavad üksteisega konfidentsiaalselt suhelda, ilma et teised isikud seda kuuleksid. Praegu ei toeta tehnoloogia eraldi turvalist kanalit konfidentsiaalseks aruteluks veebipõhistel kohtuistungitel. Asjaomase võimekuse arendamisega siiski tegeletakse. Seni kuni sama videoühenduse raames turvalise kanali tagamiseks vajalikud tehnilised vahendid saavad kättesaadavaks, võivad menetluspooled üksteisega konsulteerida telefoni teel või eraldi ruumis.
j. Kuidas toimub menetluspoolte tuvastamine ja autentimine?
Enamasti teeb kohtusekretär enne kohtuistungi toimumist seaduslike esindajate kaudu kindlaks, kes osalevad istungil digitaalselt keskse videokonverentside haldussüsteemi kaudu. Keskne videokonverentside haldussüsteem on videokonverentside korraldamiseks ette nähtud digiseade. Kohtusekretär saadab kohtuistungile registreeritud isikutele veebipõhise kohtuistungi pääsulingi ning palub adressaatidel seda teistele isikutele mitte edastada. Kohtuistungi alguses palutakse kõigil veebipõhisel kohtuistungil osalevatel isikutel end tutvustada ning kontrollitakse, kas tegemist on isikutega, kelle nimed olid eelnevalt edastatud. Volitamata menetluspooled eemaldatakse veebipõhiselt kohtuistungilt.
Teamsi kaudu osalejaid aktiivselt ei jälgita, kuna neil puudub video- ja heli jagamise võimalus.
k. Kuidas saavad menetluspooled küsimusi esitada ja sisuliselt osaleda?
Keskne videokonverentside haldussüsteem võimaldab luua otseühenduse digitaalsete osalejate ja kohtusaalis füüsiliselt kohal viibivate isikute vahel. Kohtusaali paigaldatud kaamerad ja monitorid võimaldavad kohtunikel ja advokaatidel digitaalsete osalejatega otse suhelda. Teamsi ühenduse kasutamise korral on võimalik üksnes video- ja heliedastus kohtusaalist. Teamsi kaudu ei ole võimalik kohtuistungil aktiivselt osaleda.
l. Kuidas on tagatud menetluspoolte õigus suulisele tõlkele?
Veebipõhisel kohtuistungil on kaks suulise tõlke kasutamise võimalust:
- tõlgid osalevad üksnes digitaalselt;
- tõlgid viibivad kohtusaalis füüsiliselt kohal.
Mõlemal juhul soovitatakse menetluspooltel suulise tõlke eesmärgil korraldada eraldi koosolek, kus osalevad nii füüsiliselt kohtuistungil osalejad kui ka tõlgid. Kohus ei vastuta digitaalse koosoleku eest, mille menetluspooled on suulise tõlke eesmärgil loonud. Kohtu loodud ühendust kasutavad digitaalsed osalejad peavad vaigistama oma heli, kui suulist tõlget edastatakse eraldi koosoleku kaudu.
m. Kuidas on veebipõhise kohtuistungi käigus tagatud füüsiliste tõendite esitamine ja nendega tutvumine?
Turvaline keskne videokonverentside haldussüsteem võimaldab menetluspooltel digitaalseid tõendeid esitada digitaalsetele osalejatele nii video- kui ka heliedastuse kaudu.
n. Kuidas on takistatud tundmatute isikute volitamata juurdepääs tundlikele andmetele ja andmevoogudele?
Menetluspooltele antakse juhis mitte edastada keskse videokonverentside haldussüsteemi pääsulinki, kuna see ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud salvestiste tegemine ja edastamine. Lisaks eemaldatakse keskse videokonverentside haldussüsteemi ühendusest volitamata isikud. Siiski ei ole võimalik kontrollida, kas keskse videokonverentside haldussüsteemi või Teamsi ühenduse kaudu edastatavaid kujutisi talletatakse, mistõttu on seda võimatu ära hoida.
Kuid enamasti toimub kaubandusasjade arutamine avalikul kohtuistungil.
o. Teave veebipõhise kohtuistungi organiseerimise ja korraldamise praktiliste üksikasjade kohta, sealhulgas selle kohta, kas kasutatakse kõnetuvastustehnoloogiat
Kui kohtunik otsustab ühe või mitme menetluspoole nõusolekul korraldada digitaalse kohtuistungi, edastatakse enne kohtuistungi toimumist praktiline teave digitaalselt osalevale menetluspoolele või digitaalselt osalevatele menetluspooltele. Punktis d osutatud suunised aitavad menetluspooltel luua Teamsi või keskse videokonverentside haldussüsteemi kaudu ühenduse ning annavad ülevaate kohtuistungi ajal kättesaadavatest digivahenditest.
Tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud digitaalsetel kohtuistungitel kõnetuvastustehnoloogiat ei kasutata.
3. Riigisisene õigus, mis puudutab videokonverentside kasutamist kriminaalasjades
Selles jaos antakse videokonverentsil osalevatele kahtlustatavatele, süüdistatavatele või süüdimõistetutele või määruse (EL) 2018/1805 artikli 2 punktis 10 määratletud puudutatud isikutele teavet riigisiseses õiguses sätestatud menetlusnõuete kohta, millega reguleeritakse nende osalemist kaugistungil ja mis ei ole hõlmatud e-õiguskeskkonna määrusega ((EL) 2023/2844).
a. Teave kohaldatavate riigisiseste õigusnormide ja menetluste kohta (sealhulgas menetlusõigused ja kaitsemeetmed) kohtuistungi või ülekuulamise korraldamiseks videokonverentsi või muu tehnoloogia abil
Õigusnormid, mis käsitlevad videokonverentside kasutamist kriminaalasjade digitaalsel menetlemisel ning kahtlustatavate või tunnistajate digitaalsel ülekuulamisel või küsitlemisel, on sätestatud kriminaalseadustikus (Wetboek van Strafrecht), kriminaalmenetluse seadustikus (Wetboek van Strafvordering) ning videokonverentside kasutamist käsitlevas määruses (Besluit videoconferentie) (wetten.overheid.nl/BWBR0019836/2022-11-25/0). Videokonverentside kasutamist käsitlevas määruses on täpsustatud asjaolud ja kaitsemeetmed, mida tuleb kohaldada videokonverentside kasutamise tingimusena kriminaalasjades või vabadusekaotusliku meetme vastu algatatud apellatsioonimenetluses, nagu on osutatud 2000. aasta välismaalaste seaduse (Vreemdelingenwet 2000) paragrahvides 94 ja 96. Videokonverentse ei kasutata näiteks juhul, kui ülekuulataval isikul on selline kuulmis- või nägemispuue, mille puhul videokonverentsi kasutamine kahjustaks tema panustamist kriminaalmenetlusse või tema seisundit kriminaalmenetluses. Videokonverentside kasutamist käsitlevas määruses on sätestatud ka tehnilised nõuded süsteemile, mida kasutatakse kohtuistungi või ülekuulamise digitaalseks korraldamiseks.
Videokonverentsitarkvara võib kasutada isikute ülekuulamiseks, küsitlemiseks või intervjueerimiseks. Kohtukolleegiumi esimees, kohtunik, eeluurimiskohtunik või kohtuistungi korraldamise eest vastutav kohtuametnik otsustab videokonverentside kasutamise üle.
Praegu töötatakse välja uut kriminaalmenetluse seadustikku, mis peaks jõustuma 1. aprillil 2029. Videokonverentside kasutamisega seotud õigusnorme laiendatakse mitme valdkonna puhul. Üks õigusnormidega seotud täiendus on see, et lisaks isiku ülekuulamisele, küsitlemisele ja intervjueerimisele on isikul võimalik osaleda kohtuistungil või ülekuulamisel ka videokonverentsi teel. See tähendab, et isik saab osaleda kohtuistungil või ülekuulamisel vaatlejana, isegi kui teda ei küsitleta ega kuulata üle. Kahtlustatavalt nõusoleku saamise nõudega seoses on lisatud ka säte, et see ei kehti mitte ainult kolmeliikmelise kohtukoosseisu vormis toimuva kohtumenetluse suhtes, vaid mis tahes liiki kohtumenetluse suhtes, sealhulgas seega juhul, kui asja arutab üheliikmeline kohtukoosseis. Samuti on laiendatud menetlusosaliste rühma, kellelt kohtunik küsib arvamust seoses videokonverentside kasutamisega.
b. Teave menetlusnõuete kohta, mida kohaldatakse nõusoleku andmisel videokonverentside või muude digivahendite kaudu osalemist võimaldava tehnoloogia kasutamiseks
Lähtepunktiks on – ja jääb – see, et kohtuistungit korraldav kohtuametnik või kohtunik otsustab selle üle, kas videokonverentse kasutatakse, ning et põhimõtteliselt on videokonverentside kasutamine võimalik kõigi olukordade puhul, mis hõlmavad isikute ülekuulamist, küsitlemist või intervjueerimist kriminaalmenetluse raames. Kahel juhul võib videokonverentse kasutada üksnes kahtlustatava nõusolekul: esiteks, kui kahtlustatav tuuakse eeluurimiskohtuniku ette, et käsitleda eelvangistuse taotlust, ja teiseks, kui asja sisuline arutelu kohtus toimub kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Videokonverentse võib siiski kasutada alati, kui kohtunik peab seda vajalikuks juhtudel, kus tulenevalt erilisest huvist tuleb tagada kohtuistungi turvalisus või kohtuistungile viiva ja sealt tagasi toova transpordi turvalisus, kui tekib viivitamatu vajadus kahtlustatava ilmumiseks eeluurimiskohtuniku ette või tema osalemiseks kohtuistungil videokonverentsi tehnoloogia abil.
c. Kuidas on tagatud kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdimõistetute või puudutatud isikute, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs vajalikule videokonverentsitaristule?
Videokonverentsitaristule juurdepääsu tagamiseks on peaaegu kõik Madalmaade kohtud varustatud seadmetega, mis võimaldavad korraldada veebipõhiseid kohtuistungeid, ning mitmel kinnipidamisasutuse koosoleku- ja kohtusaalil on seadmed, mis võimaldavad inimestel osaleda kohtuistungitel ja/või ülekuulamistel digivahendite kaudu.
Veebipõhist kohtuistungit või ülekuulamist on võimalik korraldada Microsoft Teamsi või Cisco Meeting Serveri kaudu. Kohus määrab kindlaks, millist videokonverentsitarkvara kasutatakse, ning Teamsi ja Cisco Meeting Serveri kasutamise juhised on kättesaadavad kohtunõukogu (Raad voor de Rechtspraak) veebisaidil.
Praegu puuduvad Madalmaade kohtusüsteemil puuetega menetlusosaliste jaoks spetsiaalsed integreeritud vahendid. Käimasolevas hankemenetluses, mis on seotud uue lahenduse leidmisega veebipõhiste kohtuistungite tarbeks, on juurdepääsetavus lisatud nõuete kogumisse.
d. Kuidas on tagatud kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu või puudutatud isiku ja tema advokaadi vahelise suhtluse konfidentsiaalsus enne kohtuistungit ja kohtuistungi toimumise ajal?
Kaugistungi tingimus on, et menetluspooled ja nende advokaat või volitatud esindaja peavad saama kohtuistungil üksteisega konfidentsiaalselt suhelda. Praegu töötatakse välja videokonverentsiplatvormi, mis võimaldab advokaadil ja ülekuulataval isikul konfidentsiaalselt nõu pidada eraldi digiruumis. Kuni uue tarkvara valmimiseni rakendatakse praktilisi meetmeid, näiteks konsulteerimine toimub eraldiolevas füüsilises ruumis ja/või telefoni teel.
e. Milliseid riigisisese õiguse kohaseid õiguskaitsevahendeid võib kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või puudutatud isik määruse (EL) 2023/2844 artiklis 6 sätestatud nõuete või tagatiste rikkumise korral kasutada?
Videokonverentside kasutamisega seoses viidatakse e-õiguskeskkonna määruses kuuele Euroopa õigusaktile, mida on rakendatud mitmesugustes õigusaktides ja mis hõlmavad erinevaid menetlusi. Vajaduse korral võib kohtunikku teavitada e-õiguskeskkonna määruse artiklis 6 sätestatud tagatiste täitmata jätmisest, kui kohtunik on menetlusse kaasatud. Kui kohtuniku kaasamist ei ole ette nähtud või kohtumenetlus ei sisalda piisavaid tagatisi, on Madalmaades alati võimalus pöörduda tsiviilkohtusse (kas ajutiste meetmete kohaldamise menetluse vormis või muul viisil), kes saab hinnata, kas artikli 6 rikkumise tõttu on toime pandud õigusvastane tegu.
f. Kuidas teavitatakse seaduslikke esindajaid alaealisega seotud veebipõhisest kohtuistungist või ülekuulamisest? Kuidas võetakse arvesse lapse huve?
Kriminaalmenetluse seadustik sisaldab täiendavaid sätteid noorte kohta (vt artikkel 486 jj).
g. Kas riigisisese õiguse kohaselt on lubatud veebipõhisest kohtuistungist või ülekuulamisest salvestiste tegemine?
Uus kriminaalmenetluse seadustik ja kriminaalmenetluse uuendamise seadus (Innovatiewet Strafvordering) sisaldavad eeskirju kohtuistungite salvestamise kohta. Eeskirjade testimiseks viidi hiljuti lõpule katseprojektid, mille käigus kohtuistungid salvestati ja koostati ka kokkuvõtvad protokollid. Praktikas täheldati, et see ei toonud kaasa kriminaalmenetluse tõhustumist. Seetõttu tehakse ettepanek sellest võimalusest kriminaalmenetluse uuendamise seaduses loobuda. Kohtuistungeid on siiski võimalik ka salvestada lisaks tavapäraste protokollide koostamisele.
h. Milline on veebipõhise kohtuistungi või ülekuulamise praktiline korraldus? Millise asutusega saab ühendust võtta? Kas on kehtestatud erinõudeid?
Kohus otsustab, kas lubada kaugistungit või kohtuistungil osalemist digivahendite kaudu, kuid teatavatel juhtudel on vajalik kahtlustatava või tema advokaadi nõusolek (vt punkt b). Erandid asjaomasest nõusoleku andmise õigusest piirduvad juhtudega, mil sellest on vaja kiiresti loobuda tulenevalt erilisest huvist tagada kohtuistungi või ülekuulamise turvalisus või kohtuistungile viiva ja sealt tagasi toova transpordi turvalisus. Ülekuulatavale isikule saadetavas kirjalikus kohtukutses märgitakse, kas kasutatakse videokonverentsi. Kohtukutses esitatakse teave selle kohta, mil viisil ja mis tähtajaks on ülekuulataval isikul võimalik teatada videokonverentsi kasutamisega mittenõustumisest. Vajaduse korral võib ka prokurörilt küsida, kas ta on videokonverentsi kasutamisega nõus.
Otsus tehakse ja edastatakse ülekuulatavale isikule või tema advokaadile hiljemalt 24 tundi enne kaugistungi toimumist või kohtuistungil osalemist digivahendite kaudu.
4. Menetlustega seotud kulud tsiviil- ja kaubandusasjades
Madalmaades kaasnevad kohtumenetlusega teatavad kulud, näiteks kohtukulud, mis tulenevad kohtuasja arutamisest, nimelt kohtulõivud. Tasu võib võtta ka advokaat, volitatud esindaja või muu õigusala töötaja. Erinevate õigusala töötajate ja spetsialistide tasud varieeruvad kutsealade lõikes. Kõige parem on teha asjaomasele organisatsioonile päring selliste tasude kohta. Käesoleval veebilehel esitatud tasud on seotud kohtulõivude ja kohtuametnike võetavate tasudega.
Kohtuametnike võetavad tasud
Tsiviilkohtumenetlus algatatakse hagiavalduse esitamise teel, kuid sageli toimub see kohtukutse alusel. Selle eest võetav tasu on 112,37 eurot võlausaldaja puhul, kes ei ole käibemaksukohustuslane, ja 135,97 eurot füüsilisest isikust võlausaldaja puhul. Selliste tasude puhul võivad kaasneda ka lisatasud. See kehtib lahutusasjade, kättetoimetamiskulude ja arestimiskulude kohta. Kohtuametnike ametitoimingute muud tasumäärad on esitatud kohtuametnike võetavate tasude määruses (Besluit tarieven ambtshandelingen gerechtsdeurwaarders).
Kohtulõivud
Kohaldatavad määrad on esitatud järgmises tabelis. Neid määrasid indekseeritakse igal aastal ja need on esitatud tsiviilkohtumenetluse kohtulõivude seaduse (Wet griffierechten burgerlijke zaken) lisas.
| Nõude või hagi laad/suurus | Kohtulõiv (juriidilised isikud) | Kohtulõiv (füüsilised isikud) | Kohtulõiv (maksejõuetud isikud) |
| Kohtulõiv esimese astme kantonikohtus menetletavate kohtuasjade eest | |||
|
Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille
|
130 eurot | 87 eurot | 87 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 500 euro, kuid mitte üle 1500 euro | 328 eurot | 218 eurot | 87 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 1500 euro, kuid mitte üle 2500 euro | 372 eurot | 248 eurot | 87 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 2500 euro, kuid mitte üle 5000 euro | 496 eurot | 248 eurot | 87 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 5000 euro, kuid mitte üle 12 500 euro | 524 eurot | 248 eurot | 87 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 12 500 euro | 1409 eurot | 706 eurot | 87 eurot |
| Kohtulõiv muude kui esimese astme kantonikohtus menetletavate kohtuasjade eest | |||
| Tsiviilmenetlusseadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artikli 32a lõike 1 esimeses lauses osutatud kohtuasjad | 18 287 eurot | 18 287 eurot | Ei kohaldata |
|
Tsiviilmenetlusseadustiku artikli 32a lõikes 3 osutatud kohtuasjad |
9143 eurot | 9143 eurot | Ei kohaldata |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus ei ole kindlaks määratud | 688 eurot | 320 eurot | 87 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus ei ole üle 100 000 euro | 2889 eurot | 1325 eurot | 87 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 100 000 euro, kuid mitte üle 1 000 000 euro | 6617 eurot | 2626 eurot | 87 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 1 000 000 euro | 9825 eurot | 2626 eurot | 87 eurot |
| Apellatsioonikohtute kohtulõiv | |||
| Tsiviilkohtumenetluse koodeksi artikli 32a lõike 1 esimeses lauses ja artikli 1064a lõike 1 teises lauses osutatud kohtuasjad | 24 382 eurot | 24 382 eurot | Ei kohaldata |
|
Tsiviilmenetlusseadustiku artikli 32a lõikes 3 osutatud kohtuasjad |
12 191 eurot | 12 191 eurot | Ei kohaldata |
|
Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille
|
798 eurot | 349 eurot | 349 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 12 500 euro, kuid mitte üle 100 000 euro | 2175 eurot | 798 eurot | 349 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 100 000 euro, kuid mitte üle 1 000 000 euro | 6561 eurot | 2053 eurot | 349 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 1 000 000 euro | 13 124 eurot | 2053 eurot | 349 eurot |
| Kõrgeima kohtu kohtulõiv | |||
|
Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille
|
873 eurot | 361 eurot | 361 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 12 500 euro, kuid mitte üle 100 000 euro | 2897 eurot | 873 eurot | 361 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 100 000 euro, kuid mitte üle 1 000 000 euro | 8206 eurot | 2463 eurot | 361 eurot |
| Kohtuasjad, mis käsitlevad nõuet või hagi, mille suurus on üle 1 000 000 euro | 16 410 eurot | 2463 eurot | 361 eurot |
Kohtulõivude kohaldamisala
Kohtulõivud on kõigi tsiviilkohtumenetluste puhul ühesugused ning seetõttu kohaldatakse neid ka e-õiguskeskkonna määrusega hõlmatud tsiviilõiguse valdkonna õigusaktide suhtes, mis on esitatud allpool.
| Menetlused, mis on seotud järgmisega: | ||
| Euroopa maksekäsk | (EÜ) 1896/2006 | |
| Väiksemad nõuded | (EÜ) 861/2007 | |
| Euroopa andmesäilitamismäärus | (EL) 655/2014 | |
| Täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta | (EÜ) 805/2004 | |
| Tunnustamise, täidetavaks tunnistamise või tunnustamisest keeldumise menetlus | ||
| Euroopa pärimisasjade määrus | (EL) 650/2012 | |
| Brüsseli I määrus | (EL) 1215/2012 | |
| Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmed | (EL) 606/2013 | |
| Ülalpidamiskohustused | (EÜ) 4/2009 | |
| Abieluvararežiimid | (EL) 2016/1103 | |
| Registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed | (EL) 2016/1104 | |
| Lapserööv | (EL) 2019/1111 | |
| Väljastamise, parandamise ja kehtetuks tunnistamise menetlused | ||
| Ülalpidamiskohustused | (EÜ) 4/2009 | Väljavõtted |
| Euroopa pärimisasjade määrus | (EL) 650/2012 | Euroopa pärimistunnistus ja tõendid |
| Brüsseli I määrus | (EL) 1215/2012 | Tõendid |
| Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmed | (EL) 606/2013 | Tõendid |
| Abieluvararežiimid | (EL) 2016/1103 | Tõendid |
| Registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed | (EL) 2016/1104 | Tõendid |
| Lapserööv | (EL) 2019/1111 | Tõendid |
| Välisriigi võlausaldaja nõude esitamine maksejõuetusmenetluses artikli 53 alusel | ||
| Maksejõuetusmenetlus | (EL) 2015/848 | |
| Teabevahetus füüsiliste või juriidiliste isikute või nende esindajate ja keskasutuste vahel | ||
| Ülalpidamiskohustused | (EÜ) 4/2009 | |
| Lapserööv | (EL) 2019/1111 | |
| Tasuta õigusabi käsitlevad ühised miinimumeeskirjad | Direktiiv 2002/8/EÜ | |
5. Elektroonilised makseviisid
Kõigi tsiviilõiguse valdkonna ametkondade puhul, kellel on täita oma osa vastavalt e-õiguskeskkonna määrusega hõlmatud õigusaktidele, on allpool esitatud tabelis näidatud ainult kättesaadavad elektroonilised makseviisid. Kui elektroonilist makseviisi ei ole nimetatud, ei ole võimalik makset sel viisil teha. Mitmed organisatsioonid aktsepteerivad ka sularahamakseid. Kui soovite rohkem teavet mitteelektrooniliste makseviiside kohta või kui teil on küsimusi seoses elektrooniliste makseviisidega, võtke ühendust vastava organisatsiooniga.
| Organisatsioon | Elektrooniline makseviis |
| Notarid | Elektroonilised makseviisid võivad notarite lõikes erineda. Lisateabe saamiseks võtke ühendust oma notariga. |
| Kohtuametnikud | Elektroonilised makseviisid võivad kohtuametnike lõikes erineda. Lisateabe saamiseks võtke ühendust oma kohtuametnikuga. |
| Madalmaade kohtusüsteem |
|
| Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu | Maksevõimalused lisatakse teie edasikaebuse kättesaamise kinnitusele. |
| Madalmaade kõrgeim kohus | Veebipõhine pangaülekanne; kõrgeima kohtu arvetel on alati esitatud arvelduskontonumber. Arve number peab olema märgitud. Arved saadetakse alati postiga. |
| Trahvide kohtuliku sissenõudmise keskamet |
|
| Õigusabi nõukogu (Raad voor Rechtsbijstand) |
|
| Advokaadid | Elektroonilised makseviisid võivad advokaatide lõikes erineda. Lisateabe saamiseks võtke ühendust oma advokaadiga. |
| Haldus, eestkoste ja hooldus | Elektroonilised makseviisid võivad halduri, eestkostja ja hooldaja lõikes erineda. Lisateabe saamiseks võtke ühendust oma halduri, eestkostja või hooldajaga. |
6. Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varajase kasutuselevõtu kohta
Detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutuselevõtu kuupäevad, mis on sätestatud e-õiguskeskkonna määruse (EL) 2023/2844 artikli 10 lõikes 3 ja artikli 26 lõikes 3, on vastavate süsteemirühmade puhul järgmised:
- rühma 1 kasutuselevõtt 17. jaanuariks 2028;
- rühma 2 kasutuselevõtt 17. jaanuariks 2029;
- rühma 3 kasutuselevõtt 17. jaanuariks 2030;
- rühma 4 kasutuselevõtt 17. jaanuariks 2031.
Detsentraliseeritud IT-süsteemi ei võeta ühegi e-õiguskeskkonna määruse ((EL) 2023/2844) artikli 10 lõikes 3 nimetatud nelja süsteemirühma puhul kasutusele enne kõnealuse määruse artikli 26 lõikes 3 sätestatud kuupäevi. Kui IT-süsteemi varajane kasutuselevõtt osutub siiski võimalikuks, märgitakse iga õigusakti ja organisatsiooni puhul, millal seda on võimalik ellu viia.
7. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
Praegu ei ole e-õiguskeskkonna määrusega (EL) 2023/2844 hõlmatud õigusaktide puhul kooskõlas asjaomase määruse artikliga 5 võimalik tsiviil- ja kaubandusasjades videokonverentside kasutamine enne 1. maid 2025.
8. Teade videokonverentside varajase kasutuselevõtu kohta kriminaalasjades
Praegu ei ole e-õiguskeskkonna määrusega (EL) 2023/2844 hõlmatud õigusaktide puhul kooskõlas asjaomase määruse artikliga 6 võimalik kriminaalasjades videokonverentside kasutamine enne 1. maid 2025.