Otsuse jõustamise menetlused - Luksemburg

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Kui võlgnik ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, saab nõude esitaja taotleda kohtuotsuse täitmisele pööramist. Seda nimetatakse sundtäitmiseks.

Selleks et kohtuotsus kuuluks täitmisele, peab see sisaldama täiteklauslit ning see tuleb nõuetekohaselt kätte toimetada.

Kohtuotsuse täitmisele pööratavus peatatakse nädalaks alates kohtuotsuse tegemise päevast ja/või edasikaebuse esitamisega, välja arvatud juhul, kui otsus on esialgselt täitmisele pööratav.

Sundtäitmist kasutatakse tavaliselt raha sissenõudmise eesmärgil, aga seda saab kasutatakse ka selleks, et kohustada isikut tegema mingit toimingut.

Kui isikult on mõistetud välja mingi rahasumma, pööratakse nõue täitmisele võlgniku vara arvelt ja seda nimetatakse arestimiseks.

On aga olemas ka spetsiifilisemaid täitemeetmeid: võlgniku kolmanda isiku valduses oleva vara arestimine, saagi konfiskeerimine, sissetuleku arestimine, kinnisvara arestimine, vara arestimine võlakohustuste täitmiseks, välismaalase vara arestimine, vara aresti alt vabastamine, võlgade kinnipidamine töötasust, siseveesõidukite arestimine ning arestimine seoses intellektuaalomandiõiguste kaitsmisega.

Luksemburgis kasutatakse arestimiseks kõige sagedamini kolmanda isiku valduses oleva võlgniku kuuluva vara arestimist (saisie-arrêt) ja vara arestimist kohtuotsuse täitmise eesmärgil (saisie-exécution).

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Kohtutäituritel on ainuvolitused täita kohtuotsuseid, mille Luksemburgi kohus on vastavalt Luksemburgi seadustele või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kohus vastavalt ELi tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevatele õigusaktidele täidetavaks tunnistanud, täitmisele kuuluvaid kokkuleppeid, mis on saavutatud vahendamise abil tsiviil- ja kaubandusasjades, ning muid täitmisele kuuluvaid dokumente või õigusi.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

3.1 Menetlus

  • Suurhertsogiriigis tehtud kohtuotsused ja koostatud dokumendid

Need on Suurhertsogiriigis täidetavad, ilma et nõutaks ametlikku heakskiitmist või täidetavaks tunnistamise dokumenti (lettre de pareatis), isegi kui neid täidetakse väljaspool kohtuotsuse teinud kohtu kohtualluvust, või väljaspool territooriumi, kus dokumendid koostati.

Dokumendi või kohtuotsuse kättetoimetamine kohtutäiturile tähendab, et sellega antakse volitused kõigi täiteviiside kohta, välja arvatud kinnisvara arestimine ja vangistus, mille puhul on nõutavad erivolitused.

  • Välisriigi otsuste puhul, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid või Euroopa Liidu õigusakte, on nõutav välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetlus

Välisriigis tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsused, mis on täidetavad selles riigis ja mis vastavalt

– 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioonile kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemise kohta selle konventsiooniga,

– 16. septembri 1988. aasta Lugano konventsioonile kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades,

– 29. juuli 1971. aasta konventsioonile Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Austria Vabariigi vahel kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades,

– 24. novembri 1961. aasta Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi vahelisele lepingule kohtualluvuse, pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, kuni see kehtib,

– või 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioonile ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise kohta

täidavad tingimusi, mis on nõutavad Luksemburgis tunnustamiseks ja täitmiseks, tunnistatakse täidetavaks uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Nouveau code de procedure civile) artiklites 680–685 sätestatud vormis.

Mõnes ELi liikmesriigis tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsused, mis on selles liikmesriigis täidetavad ja mis nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnistatakse täidetavaks, nagu nimetatud määruses sätestatud.

Määrus (EÜ) nr 44/2001 tühistati määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida teatakse ka uuesti sõnastatud Brüsseli I määrusena. Määrust (EÜ) nr 44/2001 kohaldatakse jätkuvalt enne 10. jaanuari 2015 algatatud hagisid käsitlevate otsuste, koostatud või ametlikult registreeritud autentsete dokumentide ja heakskiidetud või tehtud õigustoimingute suhtes, mis kuuluvad selle määruse kohaldamisalasse.

Mõnes ELi liikmesriigis tsiviilasjades tehtud kohtuotsused, mis on selles liikmesriigis täidetavad ning mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EÜ) nr 650/2012 (mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist) kohaselt vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnistatakse täidetavaks, nagu kõnealuses määruses sätestatud.

Sellises liikmesriigis tehtud otsused, kelle suhtes 23. novembril 2007. aastal sõlmitud Haagi protokoll ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta ei ole 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) 2. jao IV peatüki tähenduses siduv, mis vastavad Luksemburgis tunnustamise ja täitmise nõuetele, tunnistatakse täidetavaks, nagu kõnealuses määruses sätestatud.

  • Välisriigis tehtud otsused, mille suhtes kohaldatakse välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamist käsitlevaid ELi õigusakte

12. detsembril 2012 võttis Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida teatakse ka kui uuesti sõnastatud Brüsseli I määrust. Selle määruse artikli 36 kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust automaatselt teises liikmesriigis ilma ühegi erimenetluse nõudeta (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine). Määrust on alates 10. jaanuarist 2015 kohaldatud kõigis liikmesriikides vastavalt selles määruses sätestatud tingimustele.

Sellises liikmesriigis tehtud otsuseid, kelle suhtes 23. novembril 2007. aastal sõlmitud Haagi protokoll ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta on 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) 1. jao IV peatüki tähenduses siduv, tunnustatakse Luksemburgis ilma mis tahes erimenetlust nõudmata ja võimaluseta tunnustamisele vastuväiteid esitada.

3.2 Peamised tingimused

Vallas- ja kinnisvara arestitakse üksnes juhul, kui on väljastatud Luksemburgi õiguse kohane täitedokument ning seda võlgnetava ja kindla nõude kohta; kui võlg, mille tähtaeg on möödunud, ei ole rahasumma, lükatakse selle tasumine pärast arestimist kõigi järgnevate menetluste puhul edasi, kuni see on ära hinnatud.

Kohtuotsuseid, millega nõutakse kolmandalt isikult või tema nimel hüpoteegikohustusest vabastamist, hüpoteegi registrist kustutamist, makse tegemist või mis tahes muud toimingut, võivad täita üksnes kolmandad isikud või täidetakse neid nende suhtes, ka pärast vastuväite või edasikaebuse esitamise tähtaja möödumist, nõude esitajat esindava juristi tunnistuse alusel, millel osutatakse kuupäev, mil kohtuotsus toimetati sellele poolele koju kätte, kelle kohta kohtuotsus tehti, ja kohtutäituri tunnistuse alusel, et kohtuotsuse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ega edasikaebust.

Kui tunnistusest nähtub, et vastuväiteid ega edasikaebust ei ole esitatud, on pankrotihaldurid, kontohaldurid ja mis tahes muud isikud kohustatud kohtuotsust järgima.

4 Täitemeetmete ese ja laad

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

  • Arestimiseks sobiv vara

Arestimiseks sobib üksnes vallas- või kinnisvara, mis kuulub võlgnikule, mitte aga kolmandale isikule. See, kelle valduses võlgniku vara arestimise ajal on, ei oma erilist tähtsust ning seetõttu on võimalik vara arestida ka kolmanda isiku valdustes.

Ennetaval arestimisel jääb arestitud varast saadav sissetulek tavaliselt võlgnikule, kelle vara on arestitud. Kohtuotsuse täitmisele pööramise korral toimuval arestimisel arestitakse aga ka sissetulek ja see läheb samuti üle arestimist taotlevale võlausaldajale.

  • Arestimiseks sobimatu vara

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Nouveau code de procedure civile) artiklis 728 on sätestatud, et lisaks teatavate seaduste kohaselt arestimiseks sobimatuks kuulutatud varale ei tohi arestida järgmist vara:

  • objektid, mis Luksemburgi õiguse kohaselt on oma otstarbe poolest kinnisvara;
  • selline vallasvara nagu näiteks magamisase, rõivad, mööbel, milles sellist vara hoida, pesumasin ning lauad ja toolid, millel pere saab koos einestada.

Neid esemeid ei või arestida, olenemata võlausaldaja volitustest, isegi kui selleks on riik, välja arvatud seaduses ammendavalt loetletud teatavate võlgade puhul.

Et vältida olukorda, kus võlausaldaja arestib kõik võlgniku elatusvahendid, on suurhertsogi määrusega kehtestatud töötasude, pensionide ja annuiteetide loovutamise ja arestimise määrad. Kaitstud korrapärase sissetuleku (töötasud, annuiteedid, pensionid) arestimine on seadusega korraldatud. Seda liiki korrapäraseid sissetulekuid ei või arestida täielikult, vaid üksnes teatud piirini, mis on määratud kindlaks vastavalt suurhertsogi määruses fikseeritud vahemikele. Seega jäetakse võlgnikele toimetulemiseks miinimumsissetulek.

  • Vahendite eraldi hoidmine

Vahendite eraldi hoidmise eesmärk on kaitsta arestitava varaga võlgnikku sellise olukorra tagajärgede eest, kus ta ei saa kasutada midagi oma varast. See võimaldab kohtunikul arestitavaid summasid piirata.

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Vara arestimise hetkest kaotab võlgnik õiguse vara omamisest keelduda. Arestimine ei anna aga arestimist taotlevale võlausaldajale ostu eelisõigust. Võlgniku suhtes kohaldatav käsutuskeeld tähendab, et ta ei tohi arestitud vara müüa ega üle anda ega võtta selle vara peale hüpoteeki. Vara võidakse ära võtta kohe. Võlgnik jääb vara omanikuks kuni selle sundmüümiseni, ilma et vara jääks tingimata tema valdusesse. Olukord ei muutu niivõrd praktiliselt, kuivõrd õiguslikult.

Kui käsutuskeeldu rikutakse, ei ole arestitud varaga võlgniku võetavad meetmed arestimist taotlevale võlausaldajale siduvad.

Kui nii juhtub, on käsutuskeeld üksnes suhteline, kuna sellest saab kasu vaid arestimist taotlev võlausaldaja. Teised võlausaldajad peavad leppima võlgniku vara väärtuse kõikumistega. Teisalt on neil lihtne juba kokkulepitud arestimisega ühineda.

Käsutuskeeld on vara müügiprotsessi esimene etapp. Vara paigutatakse kohtu kontrolli alla. Seega on ka kohtuotsuse täitmise eesmärgil toimuval arestimisel esmajoones ennetav roll.

Seoses võlgniku kolmanda isiku valduses oleva vara arestimisega tuleb täpsustada, et seda liiki arestimise puhul kaotab võlgnik kogu kontrolli võla üle, olenemata selle suurusest. Kolmas isik, kelle valduses olev võlgniku vara arestitakse, võib aga paigutada piisava summa deposiidile (vahendite eraldi hoidmine).

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Luksemburgi õiguse kohaselt väljastatud täitedokumendid ei aegu ega kaota aja möödumisel kehtivust.

Täitmise eest vastutava kaubanduskohtu esimehe antud ennetava arestimise luba aegub, kui ennetavat meedet ei võeta korralduses osutatud tähtaja jooksul.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Kaubanduskohtu esimees väljastatud korralduse kohta, millega antakse ennetava arestimise luba, saab esitada vastuväite või edasikaebuse.

Kohtuotsuse täitmise eesmärgil toimuva arestimise korral võib võlgnik esitada hagi, viidates täitmisega seotud raskusele (une action en difficulté d'exécution), või vastuväite arestitud esemete müügi kohta.

Ka kolmandad isikud võivad olla algataja rollis, st esitada vastuväite arestitud esemete müügi kohta koos taotlusega eraldada need esemed nende kasuks.

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 590 võib võlgnik esialgset täitmist takistada, kui selle kohta on antud korraldus muul kui seaduses ettenähtud juhul. Selleks võib võlgnik esitada kohtule taotluse esialgse täitmise keelamiseks. See kehtib üksnes tsiviilasjades ning on äriseadustiku (Code de commerce) artikliga 647 välistatud kaubandusasjade puhul.

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 703 teise lõiguga on nähtud ette varade eraldi hoidmise menetlus. Vahendite eraldi hoidmise eesmärk on kaitsta arestitava varaga võlgnikku sellise olukorra tagajärgede eest, kus ta ei saa kasutada midagi oma varast. See võimaldab kohtunikul arestitavaid summasid piirata.

Et vältida olukorda, kus võlausaldaja arestib kõik võlgniku elatusvahendid, on suurhertsogi määrusega kehtestatud töötasude, pensionide ja annuiteetide loovutamise ja arestimise määrad. Kaitstud korrapärase sissetuleku (töötasud, annuiteedid, pensionid) arestimine on seadusega korraldatud. Seda liiki korrapäraseid sissetulekuid ei või arestida täielikult, vaid üksnes teatud piirini, mis on määratud kindlaks vastavalt suurhertsogi määruses fikseeritud vahemikele. Seega jäetakse võlgnikele toimetulemiseks miinimumsissetulek.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.legilux.lu/


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 25/04/2019