Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Väiksemad kohtuvaidlused - Rootsi

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Jah, on olemas erimenetlus väiksemaid kohtuvaidlusi hõlmavate tsiviilasjade jaoks.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Väiksemaid kohtuvaidlusi hõlmavate tsiviilasjade jaoks ette nähtud erimenetlust toimetatakse esimese astme üldkohtus (piirkonnakohtus (tingsrätt)) siis, kui hageja nõue jääb allapoole teatavat piirväärtust. Praegu (2013. aastal) on see piirväärtus 22 500 Rootsi krooni. Piirväärtus ei ole õigusaktidega kindlaks määratud summa, vaid see on seotud n‑ö hinna baassummaga (prisbasbelopp) ja see tähendab, et piirväärtus arvutatakse vastavalt hinnamuutuse trendile.

1.2 Menetluse kohaldamine

Selle menetluse kasutamine ei ole piiratud ainult teatavat liiki asjadega, näiteks tarbijaõigusi käsitlevate tsiviilasjadega. Menetluse kasutamise tingimus on, et tegemist peab olema tsiviilasjaga ning et nõude summa peab jääma allapoole piirväärtust. Seda menetlust ei saa kasutada perekonnaasjade puhul.

1.3 Vormid

Väiksemate kohtuvaidluste menetluse algatamiseks ei ole ette nähtud tüüpvormi. Olemas on hagiavalduse vorm, mida võib kasutada hagi summa suurusest olenemata. Vorm on kättesaadav Rootsi Riikliku Kohtute Ameti (Domstolsverket) veebisaidil (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.domstol.se/) Lingil klikates avaneb uus akenrootsi ja Lingil klikates avaneb uus akeninglise keeles.

1.4 Õigusabi

Piirkonnakohtu (tingsrätt) poole pöördumise korral on võimalik saada abi seoses menetluse algatamisega. Ametiasutustel on üldine teenuse osutamise kohustus, mis on sätestatud õigusaktides. See kohustus tähendab, et isikud võivad piirkonnakohtusse näiteks helistada või sinna kohale minna ning saada üldist nõu seoses menetlustega ja nende puhul kohaldatavate eeskirjadega. Kohtu eesistuja on samuti kohustatud tagama, et kohtuasja ettevalmistavas etapis ja sõltuvalt asja laadist selgitatakse asjaomaseid küsimusi ning et pooled täpsustavad, millele nad kavatsevad kohtumenetluses tugineda. Praktikas täidab kohtunik seda kohustust lisaküsimuste ja märkuste esitamise kaudu.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Väiksemate kohtuvaidluste jaoks ei ole ette nähtud erieeskirju. Seega võib esitada nii suulisi kui ka kirjalikke tõendeid. Tunnistajate kirjalike ütluste kasutamine on lubatud ainult teatavatel erijuhtudel. Lisateavet tõendite kogumist käsitlevate Rootsi õigusnormide kohta leiate siit.

1.6 Kirjalik menetlus

Kohtul on võimalik teha otsus ainult kirjaliku menetluse tulemusena. Seda võimalust kasutatakse juhul, kui suulise menetluse läbiviimine ei ole nõutav seoses asja uurimisega ja seda ei taotle kumbki pool.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Väiksemate kohtuvaidlustega seoses tehtud kohtuotsuste vormistamiseks ei ole ette nähtud erieeskirju. Järgmisena esitatud korda kohaldatakse kõigi tsiviilasjade puhul, sealhulgas väiksemates kohtuvaidlustes tehtud kohtuotsuste puhul. Kohtuotsus tuleb vormistada kirjalikult ja see peab sisaldama järgmist eraldi osades esitatud teavet: kohtu nimi ning kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht, pooled ja nende esindajad või õigusnõustajad, kohtuotsuse resolutiivosa, poolte nõuded ja väited ning nende aluseks olevad asjaolud, kohtuotsuse põhistused, sealhulgas teave selle kohta, millised asjaolud loeti tõendatuks.

1.8 Kulude hüvitamine

Väiksemate kohtuvaidluste kõige olulisem eritunnus on kulusid käsitlevad erieeskirjad. Võitnud poolel on õigus saada hüvitist ainult tunniajalise õigusnõustamise kulude katteks ja seda ainult ühe korra igas kohtuastmes. Samuti on tal võimalik saada hüvitist avalduse esitamise tasu, reisikulude ja istungil osalemisega seotud elamiskulude, tunnistajatega seotud kulude ning dokumentide tõlkimisega seotud kulude katteks. Hüvitis määratakse juhul, kui taotletav kuluhüvitis on mõistlik selleks, et võitnud pool saaks oma õigusi jõustada. Esindajate tasu ei hüvitata seega suuremas summas, kui ühe töötunni eest küsitud tasu ulatuses.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Madalama astme kohtu otsuse peale võib esitada apellatsiooni kõrgema astme kohtule.

Selleks et apellatsioonikohus (hovrätt) saaks piirkonnakohtu (tingsrätt) otsuse läbi vaadata, tuleb taotleda apellatsiooni esitamise luba. Apellatsiooni esitamise luba antakse üksnes juhul, kui apellatsiooni läbivaatamine kõrgema astme kohtus on oluline õiguse kohaldamise seiskohast, kui on alust piirkonnakohtu otsuse muutmiseks või kui apellatsiooni läbivaatamiseks on muud mõjuvad põhjused. See pool, kes soovib esitada apellatsiooni piirkonnakohtu otsuse peale, peab seda tegema kirjalikult ning apellatsioon peab olema jõudnud piirkonnakohtusse kolme nädala jooksul alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 05/11/2015