Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

Navigatsioonitee

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõu - Itaalia

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje itaalia keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Esialgse õiguskaitse abinõud hõlmavad kahte alamrühma: kaitsemeetmeid (misure conservative), mille hulka kuulub vara arestimine, ja ennetavaid meetmeid (misure anticipatorie), mida kasutatakse sageli perekonnaõiguse kontekstis. On olemas ka kiireloomulised meetmed (provvedimenti d’urgenza, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 700), mille sisu määrab üksikjuhtumipõhiselt kindlaks kohus vastavalt sellele, millist hagi tagamise abinõu on vaja rakendada.

Esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõude peamised tunnusjooned on järgmised: nende puhul kasutatakse lihtsat ja kiiret menetlust, nende puhul on üldjuhul tegemist ajutiste meetmetega ning need täiendavad vaidlusega seotud põhimenetlust. Kuid see viimati nimetatud omadus, s.t sõltuvus põhivaidlusest ei ole absoluutne tunnusjoon. Alates 2005. aastast on ette tulnud mõned konkreetsed juhtumid, kus on tarvitusele võetud esialgse õiguskaitse abinõud, kuid hiljem ei ole sisulise kohtuotsuse tegemine osutunud vajalikuks. Sellistel juhtudel muutub esialgse õiguskaitse abinõu de facto eraldiseisvaks ja alaliseks meetmeks, kuigi tegemist ei pruugi olla seda laadi meetmega, mis oleks võidud ette näha juhtumi asjaolude põhjal tehtud kohtuotsuses.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust.

A. Periculum in mora: põhjendatud kartus, et kuni asjas alles tehakse asjaoludest lähtuvat otsust, võib pöördumatult kahju saada õigus, mida esialgse õiguskaitse abinõuga kaitsta püütakse.

B. Fumus boni juris: hagi esitamiseks on esmapilgul olemas piisav alus.

2.1 Menetlus

Esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse pädevale kohtule, kelleks üldjuhul on sama kohus, kes menetleb põhikohtuasja. Kohus vaatab juhtumi põgusalt läbi, kuulates ära mõlemad pooled, ning teeb seejärel otsuse esialgse õiguskaitse abinõu võimaldamise kohta. Nimetatud abinõu võib ette näha ka teist poolt ära kuulamata, kui teise poole kohtusse kutsumine võib takistada meetme kohaldamist.

2.2 Peamised tingimused

Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks peavad olema täidetud kaks eespool nimetatud tingimust: periculum in mora ja fumus boni juris.

3 Abinõude ese ja laad

Need abinõud on oma laadilt ajutised meetmed, mida kohaldatakse kuni põhikohtuasjas kohtuotsuse tegemiseni. See on alati nii kaitsemeetmete puhul, mille kohaldamiseks peab põhikohtuasjas menetlus pooleli olema, ent ennetavate meetmete puhul vastab see tõele vaid osaliselt – nimelt jäävad ennetavad meetmed jõusse olenemata sellest, kas kohtumenetlus on pooleli või mitte, aga neil puudub samasugune õigusjõud nagu lõplikul kohtuotsusel, millega tehakse otsus asjaomastes küsimustes.

Esialgse õiguskaitse abinõude sisu on erinev sõltuvalt selle ohu liigist, mida nende abil püütakse ära hoida. Näiteks konfiskeerimine on seotud võlgniku varaga. Korraldus ennistada tööle ebaõiglaselt vallandatud töötaja kujutab endast seevastu kohustust midagi teha.

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Vastavalt vajadusele võidakse neid abinõusid rakendada vallas- või kinnisvara suhtes, kuid samuti intellektuaalomandi ja autoriõigusega kaitstud tööde suhtes.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kaitsemeetmetega soovitakse säilitada nende kohaldamise ajal valitsev õiguslik ja faktiline olukord eesmärgiga tagada, et põhimenetluse lõpuleviimiseks vajaliku aja jooksul ei kahjustataks hageja õigusi. Ennetavad meetmed on aga ette nähtud selleks, et ennetada põhikohtuasjas tehtava lõpliku otsuse mõju.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Esialgse õiguskaitse abinõud jäävad jõusse seni, kuni põhikohtuasjas tehakse otsus, mis need abinõud asendab. Kaitsemeetmed, mille korral on vajalik põhimenetluse algatamine (näiteks luba vara kohtulikuks arestimiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 670 alusel või vara arestimine kaitse-eesmärgil tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 671 alusel), kaotavad samuti kehtivuse, kui põhimenetlust ei algatata või ei jätkata seaduses või kohtu poolt sätestatud tähtaja jooksul või kui ei ole tasutud kohtu nõutavat tagatist. Ennetavad meetmed, sealhulgas ebatüüpilised meetmed (meetmed, mille sisu ei ole kindlaks määratud mitte seaduses, vaid mille on kindlaks määranud kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 700), jäävad – isegi juhul, kui nad ei saa olla osaks lõplikust kohtuotsusest – jõusse isegi siis, kui põhimenetlust ei algatata või kui see algatatakse, aga jäetakse hiljem pooleli.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Esialgse õiguskaitse abinõu käsitlevad otsused, millega taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi, võib vaidlustada (artikkel 669-terdecies) selle alusel, et need otsused sisaldavad vigu, või esitades apellatsioonikohtule täiendavad asjaolud ja põhjendused, mida esialgne taotlus ei sisaldanud.


Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Viimati uuendatud: 09/01/2018