Sulge

PORTAALI BEETAVERSIOON ON NÜÜD KÄTTESAADAV!

Külastage Euroopa e-õiguskeskkonna portaali beetaversiooni ja andke meile selle kohta tagasisidet!

 
 

menu starting dummy link

Page navigation

menu ending dummy link

Õigusvaldkonna ametid - Belgia

See lehekülg on masintõlgitud ja selle kvaliteet ei ole tagatud.

Tõlke hinnanguline kvaliteet: ebausaldusväärne

Kas Teie arvates on see tõlge kasulik?

Selles osas antakse ülevaade erinevatest õigusvaldkonna ametitest Belgias.


Õigusvaldkonna ametid

Õigusvaldkonna ametid — riigiprokuratuur#n02
— kohtunikud#n04 juristide
kohta


#n06
#n07
.

Õigusvaldkonna ametid — sissejuhatus

Käesolevas jaos on esitatud teave õigusvaldkonna ametite kohta:

  • prokurörid,
  • kohtunikud;
  • juristiteenused,
  • notarid ja
  • kohtutäiturid.

Prokuratuur

Organisatsioon

Riigiprokuratuur koosneb õiguskaitseametnikest, kes on seotud töökohtutele loodud riigiprokuratuuri või prokuratuuriga ning kes täidab oma ülesandeid nende asukohariigi kohtualluvuse raames.

Mis tahes kohtupiirkonnas (arrondissement/gerechtlijk Arndissement), on riigiesindaja, kes esindab esimese astme kohtus (tribunal de première instance/rechtbank van eerste aanleg), ja ka esimese astme kohtu kolleegiumisse kuuluvad ametnikud, kas riiklik nõustaja (Procureur du Roi /Procurer des Konings), asekantsler (eserste asendus- või aseerste) ja aseriiklik kaitsja (asendaja/alamriik). Nad tegutsevad ka enne politseikohtu või politseikohtu (tribunal de politsei/politerechtbank) ja nende õigusruumi kuuluva kaubanduskohtu (tribunal de commerce/handelsrechtbank) ees.

Enne töökohtuid (tribunaaux de travail /arbeidsrechtbanken) täidab seda ülesannet ametnikud, keda tuntakse kui tööaudiitorit („auditooriur du travail/arbeidspisteur”), keda samuti abistavad asetäitjad ja võimalik, et ka vanemasetäitjad. Kriminaalasju menetledes tegutsevad ametnikud oma pädevuse piires ka kriminaalkohtus (Tribunal corretionnel/korrektionele rechtbank), mis on esimese astme kohtu, politseikohtu või kohtute talitus.

Apellatsioonikohtute ja apellatsioonikohtute tasandil täidab riigiprokuratuuri ülesandeid peaprokurör, kes juhib ja juhib riikliku prokuratuuri ja töökohtute juurde kuuluva üldise prokuratuuriküsimuste eest vastutava ametniku tööd. Üldise riigiprokuratuuri puhul abistab peaprokurör peakohtujurist, kohtujurist ja peaprokuröri asetäitjad. Üldise prokuratuuri puhul on olemas vanemkohtujuristi, kohtujuristide ja kohtujuristide asetäitjat.

Kassatsioonikohtus (Cour de cassation/Hof van cassatie — kassatsioonikohus) täidab kassatsioonikohtu vanemametnik, keda abistab vanemjurist ja kohtujurist. Kuigi kasutatakse sama terminoloogiat, on õigusnõustaja büroo ülesanded siin üsna erinevad. Kassatsioonikohus ei järgi kohtuasja sisu, vaid kontrollib menetluse seaduslikkust ja korrektsust.

Riiklik kaitsja büroo on sõltumatu uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel üksikjuhtumite puhul, mille suhtes kohaldatakse ainult vastutava ministri õigust algatada prokuratuur ja anda välja siduvad kriminaalpoliitilised suunised, sealhulgas uurimis- ja süüdistuse esitamise poliitika suunised.

Ülesanne ja kohustused

Riiklik nõustamisbüroo täidab mitmeid ülesandeid ja kohustusi. Need ülesanded ja kohustused on juhtumitega seotud töö ning nii kriminaalasjade kui ka tsiviilasjadega seotud järelmeetmed.

  • Kriminaalasjade puhul tegutsevad riigi kaitsja büroo ametnikud avalikes huvides ning püüavad tagada kriminaalmenetluse nõuetekohase läbiviimise ja lahendamise. Seda tehakse nii seoses asja sisu käsitlemise viisiga kui ka varasemate uurimiste ja uurimismenetlustega (uurimiskohtute puhul: eeluurimiskolleegium ja süüdistuskolleegium). Nad taotlevad kriminaalõiguse kohaldamist; samas tagavad nad, et võetakse vajalikud meetmed määratud karistuste nõuetekohaseks jõustamiseks. Riigiprokuratuuri rolli täidab apellatsioonikohus, kes allub apellatsioonikohtule, kes võib delegeerida selle rolli ka riikliku prokuratuuri liikmele.
  • Tsiviilasjade puhul sekkub riigi kaitsja omal algatusel omal algatusel, kui see on seadusega ette nähtud ja kui avalik kord seda nõuab. Sellisel juhul esitab prokuratuur juhtumi kohta arvamuse (kirjalik või suuline).Prokuratuuri seadustiku artikli 764 lõikes 1 loetletud konkreetsete küsimustega seotud põhjustest tuleb teavitada riigiprokuratuuri. Samuti võib ta saada teada kõikidest muudest põhjustest, kui ta peab seda asjakohaseks, ja ta võib selle määrata ka omal algatusel (kohtute seadustiku artikli 764 lõige 2).

Lisaks kirjeldatud peamistele ülesannetele tagab riiklik nõustamise büroo ka, et kriminaalpoliitikaga seotud otsuseid ja suuniseid kohaldatakse tema jurisdiktsioonis nõuetekohaselt ja neid kohaldatakse nõuetekohaselt.

Kriminaalpoliitika direktiivid kehtestab justiitsminister, olles konsulteerinud peaprokuröride nõukoguga (mis koosneb viiest apellatsioonikohtust alluvast süüdistusest).

Juhatus allub justiitsministrile ja võtab vastu otsuseid, et tagada maksimaalne kooskõla poliitika koostamise ja kooskõlastamise ning riigi kaitsja büroo nõuetekohase toimimise vahel.

Juhatuse pädevus laieneb kogu riigis ja tema otsused on siduvad peaprokurörile apellatsioonikohtus ja kõikide tema alluvuses olevate ja nende alluvuses olevate riigi esindajate büroo liikmete suhtes.

Rohkem teavet Lingil klikates avaneb uus akenavaliku pakkumise kohta leiate siit.

Kohtunikud

Organisatsioon

Belgia riik tugineb võimude lahususe põhimõttele, nimelt seadusandlusele, täitevvõimule ja kohtusüsteemile. Kohtusüsteem on sõltumatu.
Vahet tehakse stendil (kohtunikud madalama astme kohtutes ja apellatsioonikohtutes) ja kroonilises riigiprokuratuuris (prokuratuuris või riigiprokuratuuris — vt eespool).
Kohtunikud (peakontorid) teevad otsuseid vaidluste kohta ja neid viivad läbi kohtud. Samuti kontrollib ta täidesaatva võimu tegevuse seaduslikkust.
Üldiselt nimetatakse madalama astme kohtuteks istuva pingi liiget „kohtunikuks”, samas kui need, kes istuvad apellatsioonikohtus, nimetatakse ka „nõunikuks”.
Stendi liikmete ülesanne on kohaldada seadust nii tsiviilasjas kui ka kuriteo toime pannud isikute olukorra/vaidluse suhtes.
Mõnes kohtus on elukutseliste kohtunike kõrval ka mittekutselisi kohtunikke. Mittekutselisi kohtunikke võib leida järgmistest kohtutest:

  • Kaubanduskohus: elukutselised kohtunikud ja elukutselised kohtunikud (mitteprofessionaalid).
  • Töökohus: kohtunikud ja muud kui kutselised kohtunikud
  • Kohtuotsuse täitmise tagamise kohus: kohtunikud ja hindajad karistuste kohaldamisel.

Prokuratuur täidab kohtusüsteemis konkreetset sotsiaalset ülesannet, mis lisaks kriminaalõiguse normide järgimisele hõlmab ka tsiviilmissioone, muu hulgas sotsiaal-, noorsoo- ja kaubandusõiguse valdkonnas.

Juhtimine ja tugi

Lingil klikates avaneb uus akenKohtute kolleegium

Kohtud kuuluvad kohtusüsteemi. Nad aitavad seadusandja poolt talle antud volituste piires kaasa konfliktide lahendamisele või konfliktide vältimisele sõltumatult, erapooletult ja professionaalselt seadusandja antud volituste piires, järgides samas õigusnorme ja kasutades olemasolevaid vahendeid, et saavutada võimalikult kõrge kvaliteet.
Kolleegium abistab kohtuid nende põhiülesannete täitmisel:

  • taotleb läbipaistval, professionaalsel ja põhjendatud viisil vajalikke vahendeid ning tagab nende parima võimaliku kasutamise;
  • esindada kohtute juhtkonda väliste osalejate suhtes;
  • toetuse andmine kohtutele

Lingil klikates avaneb uus akenRiigiprokuratuuri kolleegium

Lisaks viiele peaprokurörile koosneb riigiprokuratuur riigiprokurörist, kolmest prokuröri nõukogu liikmest ja juhatuse liikmest. Üheskoos käsitlevad nad kõiki prokuratuuri hea juhtimisega seotud küsimusi.
Peaprokuröride kolleegiumi president on ka peaprokuratuuri kolleegiumi esimees.
Esiteks toetab riigiprokuratuur haldustegevuses kriminaalpoliitika täitmist, mille on kindlaks määranud peaprokuröri kolleegium. Teiseks püütakse tagada prokuratuuri täielik kvaliteet, eelkõige teabevahetuse, teadmiste haldamise, arvutistamise, töökoormuse mõõtmise, tööprotsesside, statistika ja strateegilise personalijuhtimise valdkonnas. Lõpuks annab ta juhtkonnale, prokuratuurile, prokuratuurile, prokuratuurile, prokuratuurile ja riigiprokuratuurile abi juriidiliste isikute, st riigiprokuratuuri, prokuratuuride, prokuratuuride ja prokuratuuride kohta.
Nende ülesannete täitmiseks võtab peaprokuratuur kõik vajalikud meetmed ja võib anda siduvaid soovitusi ja direktiive.
Muud töötajad võivad direktori otsusega ajutiselt juhatusse kuuluda. Amet korraldab korrapäraselt konsultatsioone justiitsministriga.

Arvamus

Lingil klikates avaneb uus akenKohtunõuandekomisjon

Kohtusüsteemi nõuandekomitee on kohtusüsteemi esindav kontaktisik kõikides kohtusüsteemi staatust, töötingimusi ja -õigusi puudutavates küsimustes.

Autonoomsed ja föderaalsed juriidilised isikud

Lingil klikates avaneb uus akenConseil supérieur de la Justice
Contrôle et avis

Kõrgetasemeline justiitsnõukogu peaks aitama Belgia kohtusüsteemil paremini toimida, mängides otsustavat rolli kohtunike valikul ja ametisse nimetamisel, teostades välist kontrolli selle toimimise üle, eelkõige auditite, konkreetsete uurimiste ja kaebuste käsitlemise kaudu ning esitades arvamusi.
CSJ on parlamendi, valitsuse ja kohtusüsteemi sõltumatu organ.

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusalase koolituse instituut

Koolitus

IFJ on sõltumatu föderaalne organ, kes vastutab kohtunike ja kohtunikkonna liikmete täieliku arengu- ja koolituspoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest, et aidata kaasa kvaliteetsele õigusemõistmisele.

Juristid

Ülesanne ja kohustused

Juristid on õigus- ja õigusvaldkonna spetsialistid. Nende suhtes kohaldatakse eeskirju, mis tagavad nende täieliku sõltumatuse. Nad on samuti kohustatud hoidma ametisaladust.

Advokaadid saavad tegutseda erinevates õigusvaldkondades, mis sageli kattuvad (äriühinguõigus, haldusõigus, linnaplaneerimise seadus, maksuseadused, perekonnaõigus jne). Advokaadid võivad oma karjääri jooksul spetsialiseeruda ühele või mitmele nimetatud valdkonnale, kui nad on omandanud eriteadmised.

Advokaatide roll on aidata nende kliente mitte ainult kohtutes, vaid ka igas olukorras, kus neil võib olla vaja õigusabi, esindaja, arvamuse koostaja või isegi moraalne toetus.

Nende missioon on seega kolmeosaline:

  • Advokaadid nõustavad
  • Lepik advokaadina
  • Advokaatide kaitse

Iga advokaat võib kasutada oma klienti kohtus ja esindada oma klienti mis tahes riigis — politseikohus, tsiviilkohtuniku kohus (kohus de paix/vredesgerecht), esimese astme kohus, kaubanduskohus, töökohus, apellatsioonikohus, töökohus, vandekohus või riiginõukogu (Conseil d’État/Raad van State) — ja isegi teistes Euroopa Liidu riikides.

Samuti pakuvad nad abi vahekohtu- või vahendusmenetlustes ning vaidluste alternatiivse lahendamise (Méthode Alternative de Résolution des Confliits — M.A.R.C.) või kohtumise jaoks.

Advokaadid ei sekku ainult konfliktide korral. Nende poolt pakutava nõu või nende kavandatavate või kohandatavate lepingute kaudu on sageli võimalik vältida kohtu poole pöördumist.

Kui te soovite sõlmida lepingu uue tööandjaga, siis kui te soovite sõlmida lepingu uue tööandjaga, siis kui te olete õnnetuse või rünnaku ohvriks langenud, siis võib abi olla ka siis, kui soovite luua ettevõtte, kui olete õnnetuse või rünnaku ohvriks langenud. kui te olete kohtusse kutsutud, siis kas te olete lahutatud oma partnerilt jne.

Advokaat kõigi jaoks:

Madala sissetulekuga inimeste puhul on seadusega ette nähtud õigusabi teenus (endine „pro deso”) ja õigusabi.

Tasuta õigusabi kaudu tehakse kaitsja teenused täielikult või osaliselt tasuta kättesaadavaks. See on korraldatud 2. aastal:

  • Tasuta õigusabi on 1. real kõigile kättesaadav ilma igasuguse sissetulekuta. Juristid on lühiajalisteks konsultatsioonideks teatud aegadel (püsivuse poolest) kättesaadavad: Esimene õigusnõunik, teabetaotlus
    jne. Õigusabi komisjonid (C.A.J.) vastutavad esimese astme eest.
  • 2. rida õigusabi antakse isikutele, kes vastavad teatavatele finantstingimustele või teatavates olukordades. Abi, mis on sõltuvalt olukorrast kas täielikult või osaliselt tasuta, võimaldab saada kaitsjat, kes abistab teid kohtu- või haldusmenetluses, annab üksikasjalikumat nõu või isegi vahendamise kontekstis.
    õigusabi ametid (B.A.J.) vastutavad tasuta õigusabi andmise eest 2. liinil.

Õigusabi — menetlustasu (droit de greffe/di’enreglorement (registrikulud), frais d’huissier/notaire/ekspert (kohtuametnike/notarite/ekspertide tasud) ei ole või on ainult osaliselt tasuline. Abiteenuse saamiseks peab abiklient pöörduma õigusabibüroo poole ise või oma advokaadi poole.

Vastutavad ametiasutused

Kõik advokaadid on advokatuuri liikmed (barreau/balie). Praegu on Belgias 25 baari.

Ordre des Barreaux Francophone et germaniophone (AVCATS.BE) on organisatsioon, mis ühendab kõik prantsuse ja saksa keelt kõnelevad kogukonnad (11 prantsuskeelset ja 1 saksakeelset).

Orde van Vlaamse Balies (O.V.B.) on organisatsioon, mis koondab riigi hollandikeelsete ringkondade (13 kontoriruumid) bürood.

Teavet advokaadi kutseala kohta saab järgmistelt veebilehtedelt:

Juurdepääs IATEle on tasuta.

Notarid

Notarid on kuningas, kelle on ametisse nimetanud kuningas, kelle eriline roll on autentida enne nende täitmisele kuuluvaid instrumente. Seadusega nõutakse mõne instrumendi puhul notari kaasamist, et registreerida poolte vahel saavutatud kokkulepe (autentsed dokumendid). Seega on vara müümisel vaja näiteks notari kaasamist. Lisaks ametlike juriidiliste dokumentide koostamisele võib notarit kasutada ka pärandvara likvideerimiseks, erakokkuleppe koostamiseks või arvamuse saamiseks jne.

Notarite vastutus puudutab peamiselt kolme peamist valdkonda:

  • Asjaõigus (vara müük, laenamine jne);
  • Perekonnaõigus (abieluvaraleping, pärand, lahutus jne) ja
  • Äriõigus (ettevõtete asutamine jne).

Olemas on riiklik notarite koda: Organisatsiooni peamised ülesanded on:

  • Belgia notarite esindamine ametiasutuste ja institutsioonide osas, mis kuuluvad tema pädevusse,
  • Kehtestada ametialase käitumise eeskirjad,
  • Soovituste andmine notarite kodadele, et aidata neil säilitada kutsealast distsipliini.

On olemas ka provintside notarite kojad — kutseala distsiplinaarorganid, kelle peamised ülesanded on tagada ametialase käitumise eeskirjade järgimine ja lahendada kutsealased vaidlused (näiteks kaebustega tegelemine). Kaebuste käsitlemise osas on kehtestatud ka Lingil klikates avaneb uus akenriiklik ombudsmani talitus, mis tegeleb ka notariametiga (www.ombudsnotaire.be).

Lisaks on notarid esindatud ka Fédération Royale du Notariat Belge’is (Fédération Royale du Notariat Belge/Fednot).Fednot on kutsealade esindajate ühendus, mis toetab uuringuid, pakkudes õigusabi, nõuandeid ja soovitusi uuringu korraldamise, IT-lahenduste, koolituse ja üldsuse teavitamise kohta. Ei ole seotud võrgustikuga, mis koosneb 1.150 uuringust, milles on 1.550 notarit ja 8.000 töötajat.

Täiendav teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenBelgia notarite kuningliku föderatsiooni veebisaidil.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtusekretärid on professionaalsed ja avalikud ametnikud, kes täidavad oma ülesandeid füüsilisest isikust ettevõtjana. Teisisõnu on neil kahekordne erialane identiteet: ühelt poolt on nad riigiametnikud; Teiselt poolt täidavad nad oma ülesandeid sõltumatult.

Nad on riigiametnikud, sest riik on delegeerinud oma osa ametiasutusest neile. Sel põhjusel ei saa nad keelduda sekkumast, kui nende ametialase käitumise toimimisjuhend ega seadus seda ei võimalda, nagu huvide konflikti või ebaseadusliku taotluse korral. Seega ei tegutse serverid kunagi omal algatusel, vaid alati neile, kes on neile ametliku ülesande andnud. Iga ülesande puhul, mida nad peavad täitma, peavad nad vastama erinevatele õiguslikele nõuetele. Lisaks sellele võib töödelda servereid sekkumiseks, et katta osaliselt või täielikult oma kulud.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad kohtutäiturid tegutsevad sõltumatult ja erapooletult. Lisaks sellele pakuvad nad oma erialast töökogemust kõigi jaoks. See tähendab, et nad ei saa ametiasutustelt palka või toetust ega mingit laadi majutust. Nad peavad maksma oma tegevuse eest.

Protsessi serverite sekkumisvaldkonnad jagunevad kaheks suureks kategooriaks: Kohtuväline sekkumine ( võlgade vabatahtlik sissenõudmine, aruanded) ja kohtusekkumine (otsuse jõustamine). Kui kohtutäitur astub samme, on tal sageli kohustus anda teile teavet selle kohta, kuidas oma õigusi kasutada, ning vastata kohtutäituri rolliga seotud küsimustele; See ei muuda vahet, kas palute oma teenuseid või võtavad nad ühendust.

Igas kohtupiirkonnas on koda, kuhu kuuluvad kõik piirkonna protsessiserverid. Selle peamised eesmärgid on tagada, et halduspiirkonnas asuvad kohtutäiturid järgivad kutsedistsipliini eeskirju ning neid puudutavaid seadusi ja määrusi, ning lahendada nende vahel tekkida võivaid vaidlusi.

Olemas on ka Belgia protsessiserveerid, mille põhiülesanneteks on:

  • Tagada kohtutäiturite töödistsipliin ja ametialase käitumise reeglid,
  • Kaitsta oma liikmete huve ja
  • Esindada neid.

Lisateavet saab Lingil klikates avaneb uus akenBelgia Kohtutäiturite Assotsiatsiooni veebisaidilt.

Muu

Kohtunikud ja riigi kaitsja bürood abistavad eri haldus- ja õigusvaldkonna töötajad, näiteks: kohtuametnikud või õigusnõunikud.

Igal ärakuulamisel abistab kohtunikku kohtuametnik (greffier/-grifier). Ametnik viis kohtuniku töö tegemiseks teed, näiteks valmistades ette istungi jaoks vajalikke faile. Ametnik dokumenteerib kohtuistungil menetluse ja tagab, et kõik vajalikud dokumendid on nõuetekohaselt koostatud. Ametnik täidab ja koordineerib kohtute registriülesandeid (greffe/grifie). Igal kohtul on kantselei, mida juhib ametnik või registripidaja (greffier en chef/hoofgficfier). Sõltuvalt kohtu suurusest on registris üks või mitu kohtuametnikku. Kohtuametnikke võib omakorda abistada halduspersonal.

Õigusnõunikud ( referent /referentaslissen) on juristid, kes abistavad kohtunikke nende kohtuotsuste koostamisel. Nad aitavad kohtuasjade lahendamisel ühe või mitme kohtuniku juhendamisel ja vastutusel. Nad uurivad toimikut, uurivad tõstatatud õiguslikke küsimusi ja otsuste eelnõusid.

Riikliku kaitsja büroo ametnikud võivad samuti palgata juriste, et valmistada ette oma kohtuasjade õiguslikke aspekte. Neid juriste nimetatakse parkettiparketi/parketoresten juriks. Nad viivad läbi õigusalaseid teadusuuringuid, korraldavad uurimisi või valmistavad ette kohtukutsete ja -ettepanekute õiguslikke aspekte, juhiseid ja vastutust ühe või mitme riigi õigusnõustaja ametniku alluvuses.

Igal riigi nõustajal on sekretariaat, mida juhib kõrgeim sekretär. Need sekretärid abistavad õigusametnikke teadustöö ja dokumentide koostamisel ning toimikute koostamisel. Nad säilitavad ameti dokumente ja registreid, säilitavad dokumente jne. Sekretäride arv sõltub büroo suurusest. Sekretäre võivad abistada ka haldustöötajad.

Kohtute registritel ja prokuratuuridel on arvukalt haldustöötajaid. Halduspersonal haldab toimikuid juhtumite kohta, millega tegeletakse, ja andmebaasidesse kantud andmeid. Muud haldustöötajad käsitlevad posti ja taotlusi ning otsesed külastajad, kes külastavad ametit.

Rohkem teavet nende kutsealade kohta leiab dokumendist (378 KB) (378PDF Kb). https://e-justice.europa.eu/fileDownload.do?id=0586e844-8bd6-4359-9322-d46632d7ef3aEN

Tasuta õigusnõustamist pakkuvad organisatsioonid

Kõik kodanikud võivad saada tasuta esialgset õigusnõu, mille annavad välja õigusala töötajad. See on peamine õigusabi:

  • praktiline teave,
  • õigusalane teave,
  • esialgse juriidilise arvamuse või
  • suunamine spetsialiseerunud organisatsiooni poole.

Küsimust ei lahendata kohe, vaid antakse esialgsed juhised. Õigustugesid luuakse õiguskohtutes, kantonite kohtutes, kogukonnaõiguskeskustes, mõnedel munitsipaal- ja avalik-õiguslikes sotsiaalkindlustuskeskustes ning mitmesugustes mittetulundusühingutes, millel on õigusteenus.

Täiendav teave on kättesaadav veebibrošüüris: Lingil klikates avaneb uus akenÕigusabi: Parem juurdepääs õiguskaitsele.

Juriidilised andmebaasid

Teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenföderaalse justiitsministeeriumi veebisaidil.


See on sisu masintõlge. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Viimati uuendatud: 23/08/2019